Facebook Twitter YouTube Dailymotion Scribd Calameo
Slideshare Issuu Pinterest Google plus Instagram Telegram
Chat About Islam Now
Choose your country & click on the link of your language.
Find nearby Islamic centers & GPS location on the map.



Author:


Go on with your language:
qrcode

AMALUNGELO ABANTU KUKHOLO LWESI ISLAAM

AMALUNGELO ABANTU

KUKHOLO LWESI

ISLAAM

EGAMENI LIKA NKULUNKULU, OLOMUSA, OLOSIZI

  • Unkulunkulu uphelele kadingi usizo, njalo nguye yedwa Inkosi yabantu leZulu loMhlaba. Nguye Olamandla, Ophayo, Ogcinayo njalo Olosizi oluhlanganisa zonke izidalwa Zakhe (Abantu leNyamazana leNgilosi). Unkulunkulu wanikeza wonke umuntu isithunzi, ukuhlonipheka, amalungelo akhe, njalo lempilo. Njalo abantu wabenza abantu banye, engakhangeli isimo, umhlobo loba umbala. Lokhu kutsho ukuthi sonke singabantu banye, njalo kumele sibambane ekukhonzeni Inkosi yeZulu loMhlaba eloSizi. Ukuvuma Ubunye bukaNkulunkulu kuKholo lwesi Islaam kuqakathekile kakhulu, njalo kwenza ukuthi abantu babambane.

  • Isi Islaam sibeka mgceke amalungelo abantu bonke okumele aqakathekiswe sonke isikhathi, kungelandaba ukuthi umuntu ukuyiphi indawo, ezweni lamaMuslim kumbe hatshi. I Qur'aan ibeka mhlophe lokhu isithi:

"O lina abakholwayo, lingabi lobuncindezeli, kodwa banini ngabafakazi bakaNkulunkulu.  Lingenzi ukuzondana labanye abantu lokungazwisisani kwenu kwenze ukuthi libe lobuncindezeli. Lingabi lobuncindezeli, lokhu kuyalinceda ukuze lisondele kuNkulunkulu (libe ngabantu abesaba uNkulunkulu). Yesabanini uNkulunkulu ngoba uyazi njalo lokubona yonke into eliyenzayo."  [Qur'aan 5: 8]

  • Ukuchitha igazi lomuntu (ukubulala umuntu) yinto eyesabekayo, njalo akumelanga lichithwe okungekho emthethweni. Umuntu obulala omunye umuntu ongelacala njalo okungekho emthethweni, iQur'aan ifananisa lowo muntu (umbulali) njengomuntu obulele abantu bonke emhlabeni:

"Umuntu obulala omunye umuntu, kungasi kuphindisela ukubulawa komunye umuntu loba ukuletha ukuthula endaweni, ufananiswa lomuntu obulala abantu bonke emhlabeni…." [Qur'aan 5: 32]

  • Akuvunyezwa ukuhlukuluza abantu besifazane, abantwana, abadala, abagulayo loba abalimeleyo. Amalungelo abantu besifazane kumele aqakathekiswe kakhulu sonke isikhathi. Umuntu olambileyo kumele aphiwe ukudla, abangela mpahla kumele bagqokiswe, izigulani labalimeleyo kumele belatshwe kungelandaba ukuthi ngamaMuslim loba hatshi.

  • Nxa sikhuluma ngamalungelo abantu kuKholo lwesi Islaam, sitsho amalungelo asuka kuNkulunkulu, hatshi kwabanye abantu. Amalungelo ezinduna laboHulumende bayenelisa ukuwathatha kumbe ukuwesula njengokusinika kwabo. Kodwa kuKholo lwesi Islaam, amalungelo avela kuNkulunkulu, yikhoke akula inhlanganiso emhlabeni loba uHulumende olelungelo loba imvumo yokutshintsha lawo malungelo. Akula umuntu olemvumo yokuwatshintsha loba ukuwakhupha. Amalungelo lawa ayisiwo okubhala emaphepheni esenzelwa umdlalo kumbe umceciso ebeseyekelwa ukulandelwa empilweni.

  • Imithetho yeUnited Nations kayingeke ifanane lamalungelo anikezwa nguNkulunkulu; ngoba imithetho enikezwa yile Inhlanganiso kayibambi wonke umuntu, kodwa ekaNkulunkulu ibamba bonke abakholwayo. Ukuqakathekisa lokulandela amalungelo abantu yingxenye yoKholo lwesi Islaam. Wonke uMuslim kumbe umkhokheli ozithi liMuslim kumele ayemukele, eqakathekise njalo elandele imithetho yamalungelo abantu. Ngoba bengekela ukulandela imithetho yamalungelo abantu eyabekwa nguNkulunkulu, loba bayitshintshe, loba baphikisane layo bengasuthiseki ngayo, iQur'aan ithi yona:

"Labo ababusa bengasebenzisi imithetho kaNkulunkulu ayithumezayo kabakholwa." [Qur'aan 5: 44]

AMALUNGELO ABANTU EZWENI LAMA MUSLIM

  1. Ukugcinwa KweMpilo LeMpahla:Isithunywa sikaNkulunkulu uMuhammad ( Ukuthula akube Kuye ) wakhuluma emhlanganweni weHajj eyokucina esithi:

"Impilo lempahla zenu kazivunyezwa komunye wenu kufikela usuku elizahlangana khona loNkulunkulu."

Wakhuluma njalo mayelana ngama Dhimmi (abantu abangasi maMuslim kodwa behlala ezweni lamaMuslim) esithi:

"Umuntu obulala umuntu olesivumelwano sokuthula (Dhimmi) kasoze wafa wezwa iphunga leZulwini (Pharadesi)."

  1. Ilungelo Lokuhlonitshwa:I Qur’aan ithi yona:

“O lina abakholwayo, iqembu labanye abantu lingahleki elinye iqembu.

Lingathethisani.

Lingabizani ngamabizo okuphoxa (amabi).

Linganyeyi loba ukukhuluma kubi ngabanye.” [Qur'aan 49: 11 – 12]

  1. Ukuhlonitshwa Lokugcinwa Kahle Kwempilo Yangasese:I Qur'aan ithi yona:

“Lingahlolani (Lingathengisani).” [Qur’aan 49: 12]

“Lingangeni ezindlini zabanye linganikezwanga imvumo.” [Qur’aan 24: 27 – 29]

  1. Ukugcina Inkululeko Yomuntu:Isi Islaam sabeka umthetho wokuthi akula umuntu ozabotshwa ngaphandle kokuthi efumanwe elecala emthethwandaba. Ukubopha umuntu ecabangelwa ukuthi ulecala, njalo engaphiwanga ithuba lokuzivikela, kakuvunyezwa kuKholo lwesi Islaam.

  2. Ilungelo Lokukhuluma Phezu Koncindezelo:

Elinye lamalungelo abekwa sobala yisi Islaam, lilungelo lokukhuluma nxa umuntu encindezelwa kumbe nxa ehlukumezwa. I Qur'aan ibeka mhlophe lokhu isithi:

“Unkulunkulu kathokozeli inkulumo ezimbi pambi komphakathi ngaphandle nxa kungumuntu ohlukumezwayo.” [Qur’aan 4: 148]

KuKholo lwesi Islaam, njengokutsho kwethu ekuqaliseni, wonke amandla ngakaNkulunkulu. Kodwa abantu balamandla awokunikezwa ukuze babuse. Wonke umuntu onikezwe lawo amandla okubusa kumele awasebenzise kahle ebantwini okumele ababuse. Lokhu kwabekwa egcekeni ngu Abu Bakr ( Intokozo kaNkulunkulu kayibe kuye ) emazwini akhe okuqala (lapha anikezwa khona ithuba lokubusa) esithi:

"Bambanani lami, lingilalele nxa ngiqondile, kodwa nxa ngiphambanisa lingiqondise; lingilalele nxa ngilandela imithetho kaNkulunkulu lesithunywa Sakhe; kodwa, nxa ngingathatha enye indlela engayisiyo leyo lingangilandeli."

  1. Ilungelo Lokukhuluma Lomqondo:Isi Islaam sinikeza ilungelo lokukhululeka ukubeka umqondo lokukhuluma kubo bonke abantu abahlala ezweni lamaMuslim, kodwa bekhuthaza imisebenzi emihle leqiniso, hatshi imisebenzi emibi. Ilungelo lokukhuluma lokubeka umqondo kuKholo lwesi Islaam lingcono kakhulu ukwedlula amalungelo ayaziwayo lamuhla umhlaba wonke jikelele. Ngaze kube njani, isi Islaam kasingeke sivumeze ukukhuthazwa kwemisebenzi emibi. Njalo asinikezi umuntu ilungelo lokukhuluma amazwi okuhlukuluza kumbe amabi. Kwakuyindlela yamaMuslim ngesikhathi sika Muhammad ( Ukuthula akube Kuye ) ukubuza umthetho okumele ulandelwe ovela kuNkulunkulu nxa kulento eyayiyenzakele; kodwa nxa kungela umthetho okhona, abantu babenikezwa ithuba lokubeka imiqondo yabo.

  2. Ilungelo Lokubambana Lobudlelwano:Isi Islaam sinikeza njalo abantu ilungelo lokubambana lokubumba izinhlanganiso. Kodwa ilungelo leli kumele lilandele imithetho eyaziwayo jikelele.

  3. Ilungelo Lenkululeko Yokholo:Isi Islaam sikubeka egcekeni ukuthi akula kuncindezelwa endabeni zokukholwa. Kodwa labo abedluliso amalawulo bathathela abantu inkululeko yabo. Ngesikhathi lapho abantu ababevunyezwa khona ukuba lezigqili, yikho lapho okwakwandise ukuncindezelwa kwabantu ukuze bakholwe. Kodwa lezinsuku, abantu abedlulisa amalawulo yibo abasebencindezela abanye abantu.

  4. Ukugcinwa Kwemizwa Yenkolo:

Kanye lelungelo lenkululeko yokholo, isi Islaam njalo sinikeza umuntu ilungelo lokugcinwa kwemizwa yakhe yenkolo. Imizwa yakhe kumele ihlonitshwe, njalo akumelanga kukhulunywe loba kwenziwe into ephazamisa ilungelo lakhe.

  1. Ukuvikelwa Ekubotshweni Okungela Sizatho:

Isi Islaam siqakathekisa ilungelo lomuntu ukuthi ngezake agwetshwelwe amacala abanye abantu. I Qur'aan ikubeka lokhu sobala isithi:                      

"Akula umuntu ozathwalela abanye abantu imthwalo yabo (ozamela amacala abanye abantu)." [Qur'aan 35: 18]

  1. Ilungelo Lokuzuza Izinto Ezifunakalayo Empilweni:

Isi Islaam sinikeza ilungelo lokuthi abantu abaswelayo kumele bancediswe:

"Enothweni yabo kule lungelo labacelayo labafuna usizo."[Qur'aan 51: 19]

  1. Ukulingana Phansi Komthetho:Isi Islaam silinganisa bonke abantu abahlala ezweni lamaMuslim. Akula umuntu ophezu komthetho.

  2. Akula Umuntu Ophezu Komthetho:

      Kwakulomunye owesifazana owayesuka emulini ephakemeyo njalo eqakathekileyo owabotshwayo ngemva kokweba (kokutshontsha). Indaba-le yahanjiswa esithunyweni sikaNkulunkulu uMuhammad ( Ukuthula akube Kuye ), kodwa kulesicelo sokuthi angaphiwa isijeziso sokweba. Isithunywa sikaNkulunkulu saphendula sisithi:

"Abantu abaphila ngemva kwenu baphiwa isijeziso nguNkulunkulu ngoba babejezisa abantu baphansi ngenxa yobugebengu babo, kodwa besekela ukujezisa izikhulu. Ngifunga ngalowo impilo yami isezandleni zakhe, loba ngabe kuthiwa ngu Fatimah, umntanami, owenze lelicala, bengizamquma isandla sakhe."

  1. Ilungelo Lokuphatheka Endabeni Zomphakathi Lezwe Lonke:

"Imisebenzi yabo bayenza ngemva kokuhlanganisa amakhanda abo ndawonye (ngemva kokuzwa imiqondo yabantu bonke)." [Qur’aan 42: 38]

Inkokheli lamalunga enhlanganiso yokubonisana kumele bakhethwe ngabantu bekhululekile.

  • Ekucineni sithi, kusegcekeni ukuthi isi Islaam sizama ukugcwalisa amalungelo akhulunywe phezulu lamanye wonke angazange akhulunywe ngawo, hatshi ngokubeka imithetho kuphela, kodwa ngokukhuthaza abantu ukuthi baqakathekise ukubambana njalo lokuziphatha njengabantu banye, kungela kuziphakamisa lokukhethana ngemihlobo.

  • Okunengi mayelana lesi Islaam, thinta iMasjid (Indawo yokukhulekela yamaMuslim) kumbe iNhlanganiso yamaMuslim eseduzane lalapho okhona.

www.islamic-invitation.com

View Site in Mobile | Classic
Share by: